15 SAGEDASEMAT VIGA TÖÖVESTLUSEL

Õigeks ajaks mitte saabumine, vastuolulised andmed, vähene motiveeritus. Töövestlusel võib tööotsija paljudes punktides libastuda. Tööandja otsib usaldusväärseid, piisavate kutseoskustega ja motiveeritud kandidaate. Kuidas sellist muljet jätta?

1. Paindumatus töövestluse aja kokkuleppimisel
Töövestlus algab juba siis, kui tööandja või tema esindaja helistab sulle, et aega kokku leppida. Kui sa võtad kõne vastu avatud kontoris või ühissõidukis ega saa sobivalt vastata, teata, et sa ei saa praegu rääkida, ja küsi, millal sa võid tööandjale tagasi helistada, või ütle, millal ta võib sulle helistada. Töövestluse aja kokkuleppimisel ole paindlik, püüa tööandjaga kohaneda. Ühest pakutavast ajast võib veel keelduda, aga inimese jaoks, kellele isegi kaks-kolm pakkumist ei sobi, on töökoha saamise väljavaated juba vähenenud.

2. Õigeks ajaks mitte saabumine
Hilineda ei sobi. Kui inimene ei tule kohale õigeks ajaks, siis arvatakse, et ta hakkab ka tööl samamoodi käituma, sedasi ettevõtet esindama. Just seetõttu vaata kaardilt järele, kus vestlus toimub, ja mõtle läbi, kui palju aega sinna jõudmiseks kulub. Parem olla kohal 15 minutit varem kui 10 minutit hiljem. Tööandja ette tuleb aga ilmuda alles kokkulepitud kellaajal. Võimalik, et tal on enne seda tegemist ja ta ei oska sinuga midagi peale hakata. Kui oled hiljaks jäämas, helista teel olles ja teata vabandust paludes, et jääd hiljaks.

3. Kohatu riietus
Valmistumine töövestluse jaoks algab kodus vannitoas. Hea ja hoolitsetud välimus loeb väga palju. Riietus oleneb konkreetsest tööandjast ja tööpakkumisest. Kui võimalik, siis proovi ennast kurssi viia, millist riietust ettevõttes kantakse. Mida loovama ametiga tegemist on ning mida vähem tuleb ettevõtet eesliinil esindada, seda vabamad reeglid kehtivad. IT-töötajal võib piisata teksapükstest ja viisakamast särgist. Otseselt klientidega kokku puutuvatel töödel (näiteks müügiesindaja, piirkondlik esindaja) on meestel kindel valik ülikond ja lips, naistelt kostüümi või muud professionaalse üldmuljega riietus. Eelista pigem tagasihoidlikumat ja neutraalset üldmuljet, mida ilmestavad kvaliteetsed ning napid lisandid.

4. Ebakindel kätlemine
„Lõpnud kala kätlemine“ on värbajate õudusunenägu. Silmside, naeratus, tervitus, kindel käepigistus ja enese tutvustamine on kena sissejuhatus.

5. Elulookirjeldusse kirjapandu unustamine
Vestluse kõige piinlikum hetk võib olla see, kui kandidaadi öeldud ja elulookirjelduses esitatud andmed satuvad vastuollu. Selle põhjus võib olla, et oled CVst mõne osa välja jätnud, aga vestlusel räägid sellest. Sel juhul on usalduse kaotamine peaaegu kindel. Just seetõttu võta kaasa sama elulookirjeldus, mille oled esitanud kandideerimisel, ja räägi sellele kohaselt.

6. Puudulikud teadmised firma kohta
„Mida Te meie firmast teate?“ See küsimus kõlab paljudel töövestlustel. Kes ei oska vastuseks öelda vähemalt kahte-kolme põhifakti, selle šansid vähenevad oluliselt.

7. Pidev rääkimine
Töövestluse olemus on kahepoolne suhtlus. Oma erialateadmiste ja motivatsiooni tutvustamise kõrval on sama oluline teist tähele panna, huvi üles näidata, kuulata.

8. Vastamine poolikute lausetega
Püüa reageerida igale küsimusele täislausetega. Ühesõnalised vastused ei jäta head muljet. See on vastuvõetav äärmisel juhul sellise töö korral, kus eriala tundmine on suhtlusoskusest olulisem.

9. Jänni jäämine kõige tähtsamatele küsimustele vastates
Tööandja tunneb kõige rohkem huvi kandidaadi motiveerituse ja kutseoskuste vastu. Kõige tähtsamad küsimused on seotud sellega. Näiteid: „Miks Te kandideerite just siia?“, „Miks Te tahate oma firmast ära tulla?“, „Millised olid Teie kordaminekud eelmistel töökohtadel?“, „Millega saaksite kaasa aidata meie firma edule?“ Just seetõttu valmista vastused ette juba kodus. Neid ei ole vaja pähe õppida, piisab kohapeal spontaansel viisil esitamisest.

10. Raha tähtsuse rõhutamine
Iga töötaja elab küll rahast, aga kandideerija, kes põhilise motivatsioonitegurina viitab kõrgemale töötasule, ei jäta head muljet. Palju parem on rõhutada uusi ülesandeid, firma kuvandit, arenguvõimalust, rahvusvahelist keskkonda. Tasub oodata, et tööandja teeb juttu ka palgast.

11. Rääkimine silmsideta
On väga häiriv, kui kandidaat väldib silmsidet. Just seetõttu vaata intervjueerijale silma ja naerata. Juba sellega jätad endast hea mulje. Väldi ka teisi äärmusi ning ära lase pilgul liialt siia-sinna ekslema minna, samuti ära hoia pilku ainiti inimesel, kellega vestled. Hoia pilk loomulik ning vaata julgelt ning sõbralikult otsa.

12. Elulookirjelduse lünkadeks valmistumata jätmine
Vilunud CV lugeja märkab kohe CV nõrku kohti ja esitab nende kohta töövestlusel küsimusi. Kui näiteks elulookirjelduses haigutab aastane auk, hakkab ta kindlasti pärima, mis siis juhtus. Küsimusi on oodata ka siis, kui oled vahetanud kõrgema positsiooni madalama vastu või kui ei selgu keeleoskuse tegelik tase.

13. Endise tööandja kritiseerimine
Isegi siis, kui sa ei saanud eelmise juhiga läbi, tuleb probleemid tööl jätta enda teada. Ka konfidentsiaalset teavet ei tohi välja lobiseda.

14. Mitte alustada küsimustega
„Kas Teil on küsimusi?“ See küsimus jäägu intervjueerijale. Kui sa oled saanud kõigele vastuse, ei ole muidugi vaja otsitud küsimustega katsetada. Hea mulje jätab aga see, kui sa esitad küsimusi arenguplaanide, töö sisu ja turusituatsiooni kohta.

15. Vestluse halb lõpetamine
Töövestluse lõpus ära küsi, kuidas vestlus läks ja kui suur on võimalus see töökoht saada. Kuna tööandja kuulab tõenäoliselt ära ka järgmised kandidaadid, ei oska ta midagi kindlat öelda. Selgita siiski igal juhul välja umbkaudne aeg, millal on oodata vastust. Kui tähtaeg on möödas, võid küsida tulemust telefoni teel.

Artikli koostas ZOLTÁN KARÁCSONY, tööturuspetsialist

Artiklit aitasid toimetada Eesti Töötukassa karjäärispetsialistid.