2. KUHU TASUB KANDIDEERIDA? KUIDAS OTSUSTADA, KAS MA SOBIN?
Selle otsustamiseks on kaks lihtsat põhitõde.
1. Algajate töökohti ei ole olemas. Küll aga on olemas sellised töökohad, mida suudavad täita ka algajad.
2. Edukaks kandideerimiseks tasub hinnata enda vastavust ametikoha olulisematele nõuetele. Mida suurem on kattuvus, seda tõenäolisem on edu kandideerimisel.
Vaatame neid kogemuspõhiseid tõdemusi ükshaaval, et näha, kuidas võimalikult kiiresti töökoht leida.
ALGAJATE ERIJUHTUM
Tööandjatel on kogemuseta töötajate kohta keeruline seisukohta võtta ja nende tööle võtmise ja välja õpetamisegaga kaasnevad omad riskid. Sellega tuleb kandideerides arvestada ja proovida leida lahendusi, millega oma puuduvaid töökogemusi kompenseerida. Tööotsijana saad enda tööalaseid kogemusi täiendada. Kogemuste puudumisest saab üle mitut moodi:
1. juba kutse- või kõrgkoolis õppimise ajal saab otsida praktikat ja suvetööd sellises valdkonnas, kuhu soovid hiljem tööle asuda. Ka mitte-erialane töökogemus on väärtus omaette, mida ei tasu karta. Ole teadlik ja too esile nn ülekantavad oskused, mis on vajalikud erinevatel ametikohtadel töötades.
2. Oma eelise annab näiteks praktika välismaal, samuti osa oma õpingutest välismaal läbimine. Kogemused näitavad, et tööandjad, sealhulgas suurettevõtted ja sellised keskmise suurusega ettevõtted, kes pakuvad tooteid või teenuseid välisturul, hindavad välismaal saadud õpikogemusi (nt õpingud Erasmuse stipendiumiga jmt) kõrgelt.
Tööandjad võitlevad turupositsiooni, ellujäämise ja oma huvide kehtestamise eest. Nad ootavad seda igalt töötajalt, sest kõik peavad edu saavutamisse võrdselt panustama. Seetõttu tahaksid nad oma tiimi just selliseid uusi töötajaid. Liigse tagasihoidlikkuse ja ebakindlusega ei mõju sa vestlusel tööandjale veenvalt ning sinu tegelikud oskused võivad jääda märkamata.
KANDIDAADILE ESITATAVAD NÕUDMISED JA TEMA OSKUSED OLGU OMAVAHEL KOOSKÕLAS
Spetsialistid on kirjutanud juba paljudes kohtades ja foorumites, et ka tööotsimisel loeb ainult üks asi: suurte arvude seadus. Mida rohkematesse kohtadesse kandideerimisavaldusi saadame, seda suurema tõenäosusega tööle saame. See on kahjuks ainult osaliselt õige. Kui saadame valimatult oma üldiseid kandideerimisdokumente paljudele tööandjatele, siis ei saa ka tööandjal tekkida äratundimist, miks just meie võiksime olla sobiv kandidaat. Me kulutame palju aega aga tulemust ei tule.Paljudel juhtudel võib liiga paljude kandideerimisavalduste esitamine kiiret töö leidmist pigem takistada.
Arvestada tuleb, et ettevõtted ei otsi selliseid töötajaid, kes võib-olla suudaksid täita etteantud tööülesandeid, vaid selliseid, kes pärast töölevõtmist saavutavad lähemas tulevikus sajaprotsendilise tulemuse. Seega on kandideerimisdokumentide saatmine sellistele ametikohtadele, kus puudub kooskõla tööandja ootuste ja meie kirjeldatu vahel, asjatu vaev. Ja ka siin jõuame olulise punktini: me võime olla täiesti kindlad, et ametikoht meile sobib ja meil on lootust see endale saada, ainult siis, kui me suudame oma tugevaid külgi, seniseid õpinguid ja kogemusi viia tööandja ootuste ning ülesannetega kokku nii, et meie CV lugeja näeb kohe, et vastame tema ootustele. Seega kandideerime edukamalt sellistele ametikohtadele, mille puhul võime eeldada peaaegu täiuslikku kooskõla. Kuidas see võimalik on?
Kui meil napib töökogemust, on oluline oma õpingute ja võimete detailse kirjeldamisega näidata, et kui me ei olegi varem konkreetset tööd teinud, oleme ikkagi analoogilisi ülesandeid täitnud. Vaatame ühte näidet.
Kogemuseta tööotsijana peame seega rõhuma sellele, et n-ö mitte olla algaja või mitte näida sellena. Mida see tähendab? Mis on see, mis eristab kahte tööotsijat teineteisest? Suhtumine, tahe ja proaktiivsus! Miski ei keela meil endil firmasid üles otsida ja endale tähelepanu tõmmata. Peame aktiivselt pärima ning ettevõtete personalitöötajatega suhtlema. Peame paluma ühendust võtta ja mitte olema laisad isiklikku kohtumist algatama. Liiga otsene? Sellist mõistet tööotsimise sõnastikus ei ole. Miks? Sest meie kandideerimine ei seisne ainult CV saatmises. See hõlmab ka otsustajate kättesaamist, nendega suhtlemist ja oma huvide kehtestamist. See on oluline seepärast, et kuigi paber kannatab kõike, on kõigist kirjapandud sõnadest rohkem väärt see, kui nad näevad oma silmaga inimese kindlameelsust.
Välisstipendiaadi perioodi kohta – ükskõik, kas see on üks välismaal veedetud semester või erialane praktika – tasub igal juhul hankida Europassi õpirändetunnistus, mis annab tulevasele tööandjale veelgi täielikuma pildi saavutustest.
NÄPUNÄIDE! See, milleks me oleme suutelised, oleneb enamasti sellest, kui hästi me oskame oma võimeid tööandja ootustega ühitada. Kui see ei ole võimalik, sest erinevus on suur, peame pakkumisest loobuma. Ärgem kogugem ülearu palju luhtumisi, kuigi „ei“ ei ole tööotsimisprotsessis alati kõige halvem vastus.
Kandideerime algajana assistendi kohale, kus tööülesannete hulka kuulub ema- ja võõrkeelne kirjavahetus. Ilma töökogemuseta satume juba siin halvemusse, kuid ühe väikese trikiga võime näilise takistuse hõlpsasti ületada. Kõigepealt võime tõendada, et räägime töökindlalt vajalikke keeli.
Meil on võimalus anda ka lisaks tõendusmaterjali selle kohta, et me oleme suutelised ülesannet täitma. Hea mõte võib olla kas või fiktiivse ärikirja kirjutamine ja saatmine konkursi osana, millest on näha, et me tunneme väliskommunikatsiooni protokolle ning meil on suurepärane kirjutamisoskus. Nii võime kohe üle trumbata isegi väga kogenuna näivad konkurendid, kes saadavad ainult CV.
Seega ei saa väita vähemat, kui et enamikul juhtudel oleneb sobivuse otsustamine meist endist, mitte firma esindajast, kes tegeleb töötajate valimisega. Miks? Sest me peame ise tõendama, et oleme kõige sobivamad!
Artikli koostas GÁBOR FILÁJ, Umbrella Consulting Kft. tegevjuht, diplomeeritud business coach ja karjäärinõustaja.
NÄPUNÄIDE! Keeleoskuse demonstreerimiseks sobib suurepäraselt Europassi keelepass, mis peale teoreetiliste teadmiste paneb rõhku keele kasutamise praktilisele kogemusele ning võimaldab tegelikku oskust hõlpsasti ja arusaadavalt demonstreerida.
Artiklit aitasid toimetada Eesti Töötukassa karjäärispetsialistid.
