22. EDUKAD PALGALÄBIRÄÄKIMISED ALGUSEST KOKKULEPPENI

Kuidas end tööturul positsioneerida? Kuidas läbirääkimisteks valmistuda? Kui palju tasub küsida? Kui palju ja kuidas tasub kauplemise käigus järele anda? 

Üks töökoha vahetamise põhjus võib olla suurema sissetuleku soov, kuid on tähtis teada, et palgaläbirääkimistel ei toimu mitte ainult töötasus kokku leppimine, vaid tingimata tuleb arvesse võtta ka muid hüvitisi. Tasub mõelda, milline mänguruum jääb palgavahemikku ja muude hüvitiste kombinatsiooni arvestades.

ISEGI SIIS, KUI KÕIK KLAPIB, ON JÄÄNUD VEEL KÜSIMUSI

Juba esimeses valimisvoorus esitab intervjueerija kaks tõeliselt tähtsat küsimust. Üks puudutab etteteatamistähtaega, teine aga seda summat, mille eest sa võtaksid kõnealuse töö vastu, kui sa osutuksid valituks. Esimesele on võrdlemisi lihtne vastata, seevastu teisele vastusele järgneb mõlema poole jaoks tõsine ülesanne, nimelt läbirääkimine. Selles järgus otsustatakse lõplikult, kas pooled tahavad ja suudavad koostööd teha. See oleneb muidugi sellest, kuidas hindab kandidaat rahaliselt oma väärtust tööturul, ja sellest, kui palju on asjaomane organisatsioon nõus tema töö, oskuste ja aja eest maksma.

PALJU SEE KOKKU TEEB?

Paljud arvavad, et suurema summa nimetamisel võivad nad näida ülbena, väiksema palgasoovi korral aga liiga tagasihoidlikuna. Hea taktika on hankida eelteavet asjaomasel ametikohal makstavate palkade kohta. Kui tuled sarnaselt ametikohalt, on sul need andmed olemas, aga ära heitu ka siis, kui sul eelnev ettekujutus puudub. Sel juhul tuleb otsida sarnaste tööülesannetega tuttavaid. Kindlasti leiad nad paari telefonikõne kauguselt, kui aga mitte, võid pöörduda julgesti mõne personaliotsingufirma poole, kus aidatakse sul teada saada kõnealuse ametikoha palgavahemik. Kui ühestki abinõust pole kasu, tasub uurida ka internetist, sest ka Eestis eksisteerib seda infot vahendavaid ettevõtteid (nt palgainfo.ee või fontes.ee). 
Ära küsi vähem, kui teenida tahaksid! See ei tähenda muidugi seda, et pead ütlema ebareaalse ja elukauge summa. Jutt käib ainult sellest, et pead kindlaks tegema äraelamiseks ja oma eluviisi harrastamiseks sobiva summa, st võtma arvesse, kui palju sul kulub eluasemele, toidule, kommunaalmaksetele, autole ja muule. Kui sa seda ei tee ega tule oma tulevase palgaga kuu lõpuni välja, seisab sul varem või hiljem jälle ees läbirääkimised tööandjaga või töökohavahetus. See pole aga kellegi huvides.

PALJUTÕOTAV ALGUS? KAS EES OOTAB VÄIKE KAUPLEMINE?

Kui pärast esimeses voorus avaldatud palgasoovi sinuga edasi arvestatakse, kutsutakse sind järgmisse valimisvooru. Sel juhul võid eeldada, et kõne all olnud summa ja tingimuste pakett ei olnud elukauge, vaid osutus vastuvõetavaks ka töötajat otsivale firmale.
Palgaläbirääkimistel võid end leida ühest allpool kirjeldatud situatsioonist.
1. Mõlemale poolele sobiv olukord: kõik proovivad kaasa aidata parima võimaliku tulemuse saavutamisele. Töötaja on nõus tegema rohkem tööd, tööandja on aga nõus maksma rohkema töö eest rohkem palka. Igatahes on see kõige parem variant
2. Tüüpiline juhtum: töötaja on kauplemisprotsessi käigus sunnitud järele andma. Pole siiski ükskõik, milles ja kui palju. Kui kandidaat esitab palgasoovi laias laastus 10–15 protsenti reaalsest eesmärgist suuremana, saab ta teha järeleandmisi. Kui tööandja ja kandidaadi ootused erinevad väga palju, ei jõuta tõenäoliselt kokkuleppele. Väiksema vahe korral tuleb jälgida, et sa ei tee oma soovides süstemaatilisi järeleandmisi, ei nõustu igal astmel järjest väiksema summaga. Ka allamäge minevat kauplemist saab siiski peatada: kui noogutad ettekujutatust väiksema summa peale, küsi selle asemele mõni muu soodustus. Kõne alla võib tulla sõidusoodustus või muu mitterahaline hüvitis, millega saad suurendada oma palga väärtust.
3. Nn nõukogude taktika on rahvusvaheliste korporatsioonide lemmikmeetod. Selle olemus seisneb selles, et töötaja – kui ta tahaks töökoha saada – on sunnitud vastu võtma ainsa pakkumise. Tingimisvõimalus peaaegu puudub. Sellest on muidugi lihtne teha järeldusi ka asjaomase ettevõtte kultuuri kohta.

Spetsialisti arvates on palgaläbirääkimistel tavaliselt (kuid esimesel kahel juhul tingimata) kõige tähtsam see, et kandidaat on ette valmistunud, julge ja kompromissialdis, kuid kaitseb ka enda huvisid. Nii võib ta tõenäoliselt jõuda asjaomase firmaga kokkuleppele.

Artikli koostas PATRIK ANDÓ Gábor Filájga tehtud intervjuu põhjal. GÁBOR FILÁJ on Umbrella Consulting Kft. tegevjuht, diplomeeritud business coach ja karjäärinõustaja

Artiklit aitasid toimetada Eesti Töötukassa karjäärispetsialistid.