4. ENESE TUNDMAÕPPIMINE – EDUKA TÖÖOTSIMISE NURGAKIVI

Sageli võib kuulda sellest, kui keeruline on tööd leida. Kuidas saaks enese tundmaõppimine meid selles aidata? Kuidas eristuda teiste kandideerijate seast?

Juba sellega, et otsustame astuda tööturule, oleme käivitanud valimisprotsessi. Nüüd tahaksime olla kindlad, et juhtohjad on meie käes.

NÄPUNÄIDE! Et olla edukas, on oluline vaadata oma tegevust pideva protsessina või projektina. Võiks öelda ka nii: meie töö on leida endale töökoht. Leiame endale sobiva töökoha! Hakkame peale! Üheskoos õnnestub!

ENESE TUNDMAÕPPIMINE – MIKS ON SEE TÖÖOTSIMISEL TÄHTIS?

Esimene ja võib-olla kõige tähtsam samm on iseenese tundma õppimine. Miks see tähtis on? Sest iga sammuga muutub järjest selgemaks, et konkurssidel edukaks kandideerimiseks on vaja sellist sisu, millega täita oma suhtluskanalid, olgu siis tegemist kirjalike dokumentidega – sealhulgas Europassi elulookirjeldusega (CV), motivatsioonikirjaga või vastustega töövestlustel. Eelnevalt on oluline kindlaks teha, millistele ametikohtadele tasub kandideerida, et edu saavutada. Ka siin on meile abiks realistlik minapilt.

NÄPUNÄIDE! Europassi dokumendipere uus liige on Europassi kaaskiri, mis aitab  tööotsijaid näpunäidete ja mitmesuguste keeleliste väljenditega.

Kuidas alustada? Alustagem põhitõdedest. Ärielus on kõige olulisem oma näo ja toote/teenuse reklaam, selle isikupärane tutvustamine. Olemas on juba täiuslikult välja töötatud vahendid, mida võime edukalt enese kasuks rakendada ja millega saame end tulevasele tööandjale müüa. Vaatame ühte lihtsat vahendit, mida kasutatakse ka karjäärinõustamisel. See on SWOT-analüüs.
Ingliskeelne akronüüm SWOT võib olla paljudele tuttav, aga eesti keeles kasutatakse seda ka kujul TNVO. Lahti seletatult tähendab see järgmisi hindamiskriteeriume:
• tugevused,
• nõrkused,
• võimalused,
• ohud.

Kõigepealt võtame A4 formaadis paberilehe ja jagame selle kahe ristuva sirgjoone abil neljaks osaks. Kaks ülemist välja on tugevuste ja nõrkuste, kaks alumist aga võimaluste ja ohtude jaoks. Siis võime hakata neid täitma.

Millele tähelepanu pöörata? Paarid T/N ja V/O nõuavad erinevat hindamiskriteeriumi. Kriteeriumide Tugevused/Nõrkused arvesse võtmisel mõtleme alati iseendale, meie võimetele, oskustele ja eeldustele. Tugevused võivad olla: erialane haridus, hea keeleoskus, erialane kogemus (praktika või juba päris töökogemus) jne. Kirjeldame neid võimalikult spetsiifiliselt: hea kirjalik inglise keele oskus, bürooassistendi haridus, väga hea kiirkirjaoskus, põhiteadmised turundusest, hea sõnastusoskus jne. Nõrkused viitavad sellele, milles on minu ressursid ja oskused hetkel väiksemad kui teistel. Mõtle näiteks sellele, milliseid ülesandeid sa tavaliselt väldid, kuna ei tunne ennast piisavalt enesekindlalt? See võib olla ka midagi sellist, mida me ise ei näe, aga mida teised oskavad sinu puhul välja tuua. Positiivne on nõrkuste kaardistamise juures see, et olles kord neist teadlikuks saanud, saame astuda järgmisi samme nende oskuste arendamiseks.

Analüüsi juures olgu rõhuasetus sellel, millega me saame panustada oma uuel töökohal, millega suudame kaasa aidata ettevõtte tulemuste saavutamisele. Paneme kirja kõik olulise, sest see on meile edaspidi abiks.

NÄPUNÄIDE! Eneseanalüüsil võib meid aidata ka Europassi CV täitmiseks mõeldud kasutajaliides, sest elulookirjeldus pakub eraldi lõike mitmesuguste võimete ja oskuste kirjeldamiseks. Need tasub eelnevalt hoolikalt üle vaadata, sest nii ei unusta me kirja panna mitmesuguseid olulisi oskuseid, nagu nt organiseerimis- või digioskusi!

---

Teine asi on kriteeriumipaari Võimalused/Ohud läbitöötamine. Siin peame erinevalt eelmisest kriteeriumipaarist arvesse võtma, mis on need tegurid, mis ei olene meist, kuid mis võivad siiski mõjutada meie tööle saamist. Vaatame näiteid võimaluste kohta. Näiteks saame teada, et üks ettevõte plaanib peagi laieneda (sel perioodil me peamegi selliseid uudiseid jälgima). See on väline tegur, nii et nad teevad seda ka siis, kui meie ei tee ühtegi sammu. Kui me aga teame, et neil on selline plaan, siis võime personaliosakonnast järele küsida, millised on nende edasised plaanid töötajate värbamisel või juba enne vabade ametikohtade väljakuulutamist neile oma sooviavalduse saata. Nad näevad meie aktiivsust ja pühendumust, seega on see hea võimalus silma paista ja vakantside avanemisel neile meelde jääda. Võib-olla pakuvad nad sulle isegi sellist ametikohta, mida nad avalikult välja ei kuulutakski. Aktiivselt tööd otsides peame kasutama kõiki võimalusi.
Ohud on eespool nimetatute vastandid. Näiteks lõpetasid 2008. aasta majanduslanguse ajal suurem osa ehitusettevõtteid uute töötajate värbamise. See aga tähendas tööturu kitsenemise ohtu vastava haridusega inimeste jaoks. Kõike seda tasus arvesse võtta ka edasiste karjäärivalikute tegemisel .
Võimalused ja ohud kui hindamiskriteeriumid vaatlevad seega väliseid tegureid, kuid kasulik on neid arvesse võtta, sest need võivad näidata, mis suunas võime oma kandideerimisega liikuma hakata.

Artikli koostas GÁBOR FILÁJ, Umbrella Consulting Kft. tegevjuht, diplomeeritud business coach ja karjäärinõustaja

NÄPUNÄIDE! Sageli näeme elulookirjeldusi, mis annavad senistest saavutustest aru ainult kirjeldavas laadis. Alles oma tööelu alguses olevad inimesed küsivad meilt sageli: „Mida kirjutada CVsse siis, kui töökogemus puudub?“. EUROPASSi CV üks suur eelis on, et see võib meid toetada oma teiste oluliste külgede, tugevuste välja toomisel potentsiaalsele tulevasele tööandjale. Isiklike oskuste peatükk ei ole mõeldud kustutamiseks või üldise jutuga täitmiseks, vaid see on just see rubriik, mis võib meist teha isikupärase ja väärtusliku kandidaadi. Personalispetsialistina keskendun kõige rohkem sellele osale CV-st. Siit leian selliseid kandidaate, kes massist eristuvad. Ma otsin isiku tugevusi ja sobivust ametikoha profiilile, sest ühist väärtust on võimalik luua eelkõige just nende omaduste põhjal.

Artiklit aitasid toimetada Eesti Töötukassa karjäärispetsialistid.