6. KÜMME OTSUSTAVAT OSKUST

Konkurentsivõimelistest erialaoskustest üksi ei piisa: üha olulisemad on kandidaadi isikuomadused, mida oskuskeeles kutsutakse pehmeteks oskusteks (soft skills). Deloitte’i prognoosi põhjal (Soft Skills for Business Success, 2017) moodustab 2030. aastaks pehmete oskustega töökohtade arv peaaegu 2/3 kõigist töökohtadest, mis on tänasega võrreldes 2,5 korda rohkem. Mis oskustest jutt käib? Kuidas neid arendada saab?

1. Head suhtlemisoskused
Paljud kipuvad head suhtlemisoskust pidama enesestmõistetavaks. Sellele vaatamata on see töö juures üks kõige tähtsamatest oskustest. Ilma selleta ei saa meeskonnas töötada, kliente teenindada, äri ajada. Hea suhtlemisoskus ei tähenda mitte ainult head kõneoskust, vaid ka näiteks teiste märkamist ja aktiivset kuulamist. See on vajalik nii kõnes kui ka kirjas.

2. Täpsus, usaldusväärsus
Ka see võib tunduda enesestmõistetavana, kuid sellele vaatamata on paljudel töötajatel siin veel arenguruumi. Sinu täpsust jälgivad tööandjad juba tööintervjuule ilmumisel.

3. Enesekehtestamine
See iseloomustab töötajat, kes ei ole agressiivne, kuid ka mitte passiivne, vaid eesmärgile orienteeritud. Ta ei oota ülesandeid, vaid on tööl algatusvõimeline, tal on ideid ja nõuandeid, ta otsib ise väljakutseid.

4. Paindlikkus
Paindlikkus ei tähenda ainult leppimist tööandja poolt tehtud ootamatute muudatustega töötasus, tööajas või muudes töötingimustes. Sageli kuulub paindlikkuse alla see, et oleme nõus ära õppima mõne uue tööülesande täitmiseks vajalikud oskused (kas või firma välisesinduses), tegema vajaduse korral ületunde või reisima. Paindlikkus ja mõistev suhtumine tööandja vajadustesse on tööelu alustajatele eriti oluline aga ei tähenda, et peaksid enda vajadused tahaplaanile jätma. Räägi tööandjaga avatult, millised on teie mõlema ootused ning milles olete valmis järeleandmisi tegema.

NÄPUNÄIDE! Europassi CVs on oskuste süstematiseerimiseks ja lahtikirjutamiseks meie käsutuses eri sektsioonid. Peale selle annab redigeerimisliides nõu ka nende võimalikult täpseks ja usaldusväärseks esitlemiseks.

5. Õppimisvõime
Vähe on töökohti, kus töö tegemiseks piisab täielikult koolipingis omandatud teadmistest. Paljud tööandjad valivad sellise kandidaadi, kellel pole küll vajalikku haridust, kuid kes on motiveeritud, kellel on arengupotentsiaali ja kes on kiire õppija.

6. Lugupidav suhtumine töösse
Me peame tähtsustama oma tööd ja tegema seda võimalikult hästi. See, kes töötab sellise suhtumisega, pälvib kindlasti kolleegide lugupidamise; ettevõtjana tegutsedes saab nii aga suurema tõenäosusega klientide tellimusi. Selline töötaja ei mõtle, kuidas päev õhtusse saada, vaid käsil olevatele projektidele, ja tema tööpäev möödub peaaegu märkamatult.

7. Probleemide lahendamise oskus
On töötajaid, kes kipuvad probleeme suurendama, pikalt põhjuseid analüüsima, kaeblema. Sellest palju kasulikum hoiak on mõelda probleemi asemel selle kõige kiiremale ja tõhusamale lahendusele.

8. Konfliktide lahendamise oskus
Ei ole olemas selliseid töökohti, kus ei esine suuremaid või väiksemaid konflikte – kas firma sees või klientidega. See omadus on eriti oluline klienditeenindajate ja juhtide puhul, kuid selle arendamine tuleb kasuks igaühele.

9. Motiveerimisoskus
Üks hea juhi tundemärk on see, kui hästi ta suudab teisi inimesi motiveerida, meeskonnas peituvat energiat ühes suunas liikuma panna. Oluline pole mitte ainult teiste, vaid ka iseenda motiveerimine. Seda eriti siis, kui mõni tööülesanne tundub üksluine või tähtaeg tundub olevat veel mägede taga.

10. Koostööoskus
See tähendab ka meeskonnatööoskust. Tänapäeva tööelus ei kohta enam üksildasi hunte, vaid eesmärke viivad ellu projektipõhiselt organiseeritud meeskonnad. Siin on lisaks oma töö tegemisele oluline ka õppida teisi tähele panema, üksteist aitama, oma huvisid meeskonna huvile allutama.

Kuidas neid oskusi arendada?
Võimalusi nende oskuste arendamiseks leiab mitmeid. Kuigi juba üldhariduses toetatakse nende oskuste arengut läbi õppetegevuste, ei pruugi sel hetkel need kõige olulisemad tunduda. Nende oskuste arengut toetavad mitmesugused elulised olukorrad ning oma vanematest, õpetajatest ning kaaslastest eeskuju võtmine. Koolitusfirmad pakuvad ka oskuste arendamise koolitusi, kus eelkõige on võimalik omandada tehnikad, samuti simuleeritakse seal mitmesuguseid tööl esinevaid olukordi. Need on aga sageli kallid ning vähesed suudavad sellised koolitused regulaarselt omast taskust kinni maksta. Sageli panustavad ka tööandjad endale oluliste oskuste koolitamisse või loovad võimalusi nende oskuste arendamiseks. Ei saa alahinnata aga igaühe enda vastutust – ringi tasub käia lahtiste silmadega, koguda häid eeskujusid ja tehnikaid ning neid teadlikult arendada. Endast parematelt õppida pole (siingi) häbiasi …

Artikli koostas ZOLTÁN KARÁCSONY, tööturuspetsialist

Artiklit aitasid toimetada Eesti Töötukassa karjäärispetsialistid.